Kuidas pettunud ripsmeklient tagasi võita?

Aeg-ajalt ikka juhtub, et mõni uus klient pettub ripsmepikenduste püsivuses – pikendused kukuvad ära juba nädala jooksul. Kindlasti tasub sel puhul üle vaadata liim ja muud vedelikud, millega selle konkreetse kliendi puhul töötasid. Kui oled juba pikka aega töötanud ripsmetehnik, siis ilmselt pole probleem sinu tehnikas või läbitud ripsmekoolituses. Rusikareegel on, et kui kaebus puudutab vaid 1-2 kliendi ripsmepikenduste püsivust, siis ilmselt pole su vahendites viga. Kindlasti mõjutavad ripsmepikenduste püsivust kliendi harjumused – kas ripsmeid hoitakse puhtana, ripsmed ei ole rasused, meigised jpm. Siinkohal soovitan kliendiga vaidlusse mitte astuda. Jah, just nii. Ma räägin eelkõige ripsmetehnikutest, kes soovivad pakkuda 5 tärni teenust. Kui sa heast klienditeenindusest ei pea lugu ja soovid omaette nokitseda ning sul on “kliente küll”, siis järgnev pole sinu jaoks. All on toodud ühe kliendi tagasiside enne ja pärast olukorra lahendamist.

näide halb.jpg

ENNE: Näide pettunud kliendist – meie hinne langes 4,7 peale

Enamusel juhtudel on võimalik pettunud klient võita tagasi. Kahjuks jääb paljudel ripsmetehnikutel puudu oskusest kliendiga viisakalt suhelda. Postitan hea näite, kuidas on võimalik professionaalselt südamest pettunud kliendiga suhelda. Ja seejuures ma ei häbene tuua näiteks meie salongi, sest ka meie pole veatud 🙂

hea näide

PÄRAST: Pettunud klient on nüüd rahul – hinne tõusis 4,8 peale

 

Hinne “1” on pandud emotsiooni ajel eelkõige, klient on sel hetkel nii ärritunud (ja põhjusega), et ta tahab oma pahameelt kuulutada. See ei pruugi iga kord tulla sinu halvast tööst, vaid temaga mitte tegelemisest! Tema mitte kuulamisest. Meenub seik ühes toidukohas, kus mu sõber palus taco teha hakklihaga. Mis ta sai oli aga korralik steik seal vahel! Kuna ta liha sööb ainult hakitud kujul, siis ta mõistagi ei söönud seda ära. Minut hiljem oli ta selle toidukoha FB-i lehel ja pani hindeks “1”. Nälg, emotsioonid…

Kui sul on Facebook Business Page, siis vaata üle enda üldhinne. Enim viivad hinnet alla just “1”-d, seega võta ühendust nende ERITI pettunud klientidega ja küsi, kuidas saad olukorda lahendada? Kord kirjutas halva hinde pannud klient mulle hoopis, et pole meil kunagi käinud ja ilmselt laps lollitas 😀

See ei ole pugemine, see on kliendist ja enda ärist hoolimine. Kas sa ise külastaksid toidukohta, mille hinne on 3,9? Ilmselgelt nad ei ole klientidega suhtlemises siis kõige pädevamad.

Eksperiment – kui ruttu on võimalik saada heaks ripsemetehnikuks ilma eelnevate oskusteta?

Teeme eksperimendi. Meiega liitub ripsmetehnik Mari, kes ei oska veel seda tööd. Õpetame ta tasuta välja ja anname talle kõik vahendid, et ta saaks kohe tööd alustada. Me pildistame ja filmime Mari arengut sellel põneval teel ja jagame jälgijatega seda kogemust. Eesmärk on näha, kuidas täiesti nullist on võimalik üles ehitada ripsmetehniku karjäär.  Mari alustab noortehnikuna, 3-4 kuu pärast jätkab tavatehnikuna ja kunagi hiljem ehk koolitab juba teisi? Aga alustame algusest.

1. septembril postitasime Facebook-is kuulutuse, kus lubasime tasuta ripsmekoolitust ja kõige vingemat töökeskkonda. Kirju tuli kahe postituse kohta kuskil 20 ringis ja pärast kandidaatide kohta Facebook-is taustauuringu tegemist kutsusin sobivaimad salongi vestlema. Mõne töösoovija profiili seinal olid näiteks rassistlikud naljad, no neid polnud mõtet tülitada. Meie töötaja peaks olema meie nägu ja hindama inimestes põhiväärtusi.

Ripsmetehnikuks õppiv Mari oma esimesel ripsmekoolituse päeval.

Ripsmetehnikuks õppiv Mari oma esimesel ripsmekoolituse päeval.

Miks ma valisin Mari? Sest temas on meeletult entusiasmi ja ta ei võta võimalusi iseenesest mõistetavana. Ta tuleb Eestimaa südamest ühest pisikesest kohast. Ta teab, et eduni viib töö ja pühendumine. Mari on salongitöös veel kogenematu ja seega saame alustada puhtalt lehelt. Mari tuleb palgatööle ja tema sissetulek on seotud tehtud töö koguse ja kvaliteediga.

Keda see eksperiment võiks huvitada?

Kindlasti meie ilutoa kliente. Need, kes broneerivad aja noortehniku juurde, saavad ilmselt õige pea võimaluse punapäise Mari juurde tulla. Nad saavad noore entusiastliku ripsmetehniku arengule ise kaasa aidata. Just! Andes talle palju praktikat.

Eriti põnev on värske ripsmetehniku teed jälgida meie ilukooli õpilastel. Kindlasti on neid huvilisi, kes on kaalunud seda ametit, aga ei oska kuskilt otsast alustada. Mari jälgimisega saavad nad ehk julgust see samm lõpuks astuda.

Tähtsaim on töötaja ja temale võimalikult mugava töökeskkonna loomine. Alles siis saavad nad teha oma tööd ja kliente võluda. Jah, mis nii viga tööd alustada – koolitused on tasuta ja võtate palgatööle, mõtlete. Jah, vähesed ripsmetehnikud töötavad töölepinguga. Aga seda rohkem temalt nõutakse ka.

#klassikalisteripsmepikendustekoolitus

 

Võimalus

Mina olen Mari. Elu on 10% see, mis meiega juhtub ja 90% see, kuidas me sellele reageerime. Kui tundub, et kõik on paha ja vale, siis näe selles kõiges kuskil võimalust ja haara sellest kinni! Pealtnäha olin ma alati õnnelik ja positiivne maatüdruk, kuid sisimas teadsin, et töö, mida ma teen, ei meeldi mulle ja maal mulle elada ei meeldinud. Ärge saage valesti aru… sellel on oma võlud.

Mari

Mari

Niisiis, ma olin sisemiselt õnnetu ja omadega kimpus ega osanud sellest surnud ringist mitte kuidagi välja saada. Tahtmine minna suurde linna ja midagi rohkemat teha oli suur, aga ei osanud nagu kuskilt alustada. Mingil hetkel tundus, et kõik veab viltu. Ja siis – ühel ilusal 1. septembri lõunal vaatas mulle vastu võimalus, mis sõna otseses mõttes tuleb kord elus! Kristina Ilutoa töökuulutuses pakuti tasuta koolitust ja tööd! Teha midagi, mida sa oled juba ammu soovinud kohas, kus on igaühel au ja privileeg töötada ja saada veel väljaõpe TASUTA?! Ma lugesin kuulutust veel sõna-sõnalt igaks juhuks, et kas see on ikka tõsi või lugesin valesti? Kui ma muidu eriti saatusesse ei usu, siis sel hetkel oli see saatus! Ma kirjutasin kohe salongi, et olen huvitatud ja jäin telefoni pingsalt jälgima. Niisiis, magamata öö ja siis see vastus tuli. Mis mind muidugi ei üllatanud oli see, et kandidaate oli PALJU. Esmalt saadeti mulle meilile küsimused – küsiti, kuidas käituksin erinevates olukordades jne. Vastasin küsimustele ja uskuge või mitte, mind kutsuti vestlusele! Vestluse päeval oli mul ikka korralik pabin sees ja, et visata veel õli tulle, tuli poolel teel Tallinnasse autoga ka veel probleeme! Niisiis suutsin jääda 15 min veel hiljaks ka! Kohale jõudes oli jooksmisest võhm väljas ja pabin suur. Õnneks läks vestlus Kristinaga väga sujuvalt ja vabalt, et kogu pabin oli korraga pühitud. Ei ole minul varem olnud nii toredat töövestlust!  Töövestluselt lahkudes jäi mul mulje, et kõik läks isegi oodatust paremini. Niisiis lahkusin ma sealt positiivses ja lootusrikkas meeleolus. Järgmised paar päeva olin ma ilmselt natukene tüütu kõigi jaoks. Ma lihtsalt ei suutnud lõpetada oma telefoni kontrollimast, kuigi teadsin, et vastus tuleb alles paari päeva pärast. Kuskohast teadsin ma, et see kõne tuleb? Lihtsalt teadsin! Sisimas oli pisike kahtlus, aga siiski oli mul sees miski, mis nagu ütles mulle, et see võimalus on minu jaoks mõeldud. Kas oli asi meie väga toredas töövestluses või oli see naiselik vaist, mis mulle selle aimduse andis, seda ei oska ma siiamaani öelda. Kui see kõne tuli ja mulle öeldi, et mina olengi väljavalitu, siis ma teadsin – siit läheb asi ainult paremaks! Järgmised paar päeva oli nagu eufooria. Ma ei jõudnud ära rõõmustada võimaluse üle, mis on mulle antud! Siinkohal suur kniks ja kraaps Kristinale, kes nägi minus rohkemat kui lihtsalt lihtsat maatüdrukut, kes tahab tööd saada. Naljakas, kuidas ühe inimese otsus suudab kellegi elu 100% paremuse poole pöörata! Luban, et annan endast alati 110% ja püüdlen täiuslikkuse poole.

Mari

Kõige valutum depilatsioonimeetod? Suhkrupasta ehk SUGARING!

Enda nahk tuleb ikka turule viia, et testida depilatsiooni erinevaid meetodeid. Proovisin esimest korda ära SUGARING depilatsiooni. Katsetasime meie kosmeetikuga nii kõvavahasid, DNA kosmeetilisi (vananemisvastaseid!) vahasid kui ka suhkrupastat. Enne ja pärast igasugust karvaeemaldust ei tohiks päevitada 3 päeva! (72 tundi). Vastasel juhul jäävad nahale pigmendilaigud (ilma selle teadmiseta on seda minuga varem korduvalt juhtunud).

SUKAR

Sääred pärast sugaring depilatsiooni

Suhkrupasta puhul veenis mind esmalt see, et seda reklaamitakse kui VALUTUIMAT depilatsiooni viisi. Ja nii on. Isegi mõnus oli, ütleks. Samuti võib sellega teha korduvaid tõmbeid ühe koha pealt, mida teiste vahadega väga ei soovitata, sest nahk muutub tundlikuks. Kuna suhkrupasta ei vaja soojenemiseks kõrget temperatuuri ega tekita allergiat, siis ei ole sellega võimalik ka nahka kõrvetada. Seega on lubatud pastat kasutada ka väga õrna ja tundliku naha puhul.

Pärast depilatsiooni peaks karv minema oma olekult õhemaks ja hõredamaks.

SUKAR suhkrupasta

SUKAR suhkrupasta

Milline on hea ripsmeõpilane ja mida oodata koolituselt?

Ripsmepikenduste algajate koolituse esimene päev on raske kõikide jaoks, kes pole seda tööd kunagi teinud. Väike eelis on ehk neil, kes armastavad käsitööd ja nokitsemist ning on kannatlikud. Mis on raske? See, et sa pärast teooriaosa kuulamist TEAD, mida ja kuidas sa pead tegema, aga see info ei jõua kätesse. Raske on käsi panna ühtäkki nii tööle, nagu sul vaja. Raske on töötada nii vasaku kui parema käega. Kujuta veel ette, et mõlemas käes on pintsetid. Pärast koolituspäeva tuleb harjutada, harjutada ja harjutada! Siis tuleb ka tempo. Esimesel päeval ei jõuta kõiki ripsmeid pikendada, heal juhul 50%. Seda tasub kohe ka modellile öelda, et ta ei pettuks.
Eile oli mul 3 parimat õpilast korraga – nad noogutasid, küsisid, vastasid. Nad nutsid ja rõõmustasid! Ütlen alati enne ripsmekoolituse praktilise osa tegemist, et see on meeletult raske ja esimene päev tuleb lihtsalt üle elada ja siis unustada. Luban õpilastel ventileerida ja ennast emotsionaalselt välja elada, aga ütlen ka, et olen juba kõiki vabandusi kuulnud – ripsmed on halvad, valgust pole piisavalt, liim ei tööta… Ja mida kõike veel! Siis istun ise pikendusi liimima ja oh üllatust, liim töötab!
Minu lemmikõpilane on kindlasti selline, kes kuulab tähelepanelikult ja on osavõtlik. Ma ei lase kellelgi olla koolitusel ilma midagi rääkimata või arvamata ja usun, et oskan õpilasi kaasata ilma survet avaldamata. Ma olen loomult ise väga häbelik ja tean, mis tunne on, kui keegi võõras seltskonnas minult midagi küsib. Punastan ja pobisen… Aga kui ennast avan, siis on hea tunne öelda, mida ma arvan ja igaühe kogemus on väärtuslik! Mõtle, kui palju sa võid teistelt õppida vestluse käigus juba?
Kõige raskem õpilane on see, kes arvab, et on koolitajast targem, sest nägi kuskil videos, kuidas ripsmete tegemine käib. Keegi ennast otseselt targemaks polegi pidanud, küll aga on hakatud tegutsema juba enne, kui ma olen juhendama asunud. See on lihtsalt tüütu! Kui tullakse koolitusele, ei kuulata ja hakatakse ise näiteks geelpatja paigaldama, kuigi me alustame hoopis teipimisega. Kui õpilane ei kuula, siis tekib paratamatult küsimus, miks ta raiskas raha ja tuli, kui ta ei taha olla kaasatud ega kuulata?

Olen õppinud olema kannatlik ja ennetan õpilaste probleeme, sest olen ripsmetehnikuid koolitanud peaaegu 5 aastat. Olen pedagoogide perest – ehk mängib ka see rolli? Ma naudin õpetamist ja tunnet, et võin kedagi inspireerida. Räägin koolitustel võimalikult palju ka siseinfot – kuidas majandada, kuidas teha firma, kuidas pidada salongi omanikuga läbirääkimisi, kui palju on võimalus teenida. Mulle meeldib tegeleda algajatega, kes pole veel ripsmepikendusi õppinud ja kellega koos laome korraliku vundamendi.

Ma püüan koolituse teha võimalikult mugavaks ja pingevabaks ning kaasata igat õpilast maksimaalselt.
Kristina Toom
ripsmekoolitaja

Kas oled Tehnik, Juhataja või Ettevõtja?

Lõpetasin just raamatu “The E-Myth Revisited – Why Most Small Businesses Don´t Work and What to Do About It” (Michael E. Gerber) lugemise. Kuna see on murranguline teos, siis teen sellest mitu postitust, täna siis sissejuhatav. Minul tuli selle info ammutamiseks lugeda läbi 270 lehekülge, teile teen kokkuvõtte 10 küljel. e-mythNatuke ehk isegi sümboolne, et selle lugemisega just aastalõpus ühelepoole sain.

Ma olen meeletu märkmetekribaja – raamatud, mida loen, ei ole kunagi ilma täis kritseldamata. Nii palju on ka sellest raamatust teiega jagada, kuid püüan teha kokkuvõtvalt ja arusaadavalt. See raamat on hea taustalugemine iga väikeettevõtte omanikule. Mingil hetkel plaanisin oma raamatukogu välja laenutada, kuid sain juba esimese laenutamisega vastu pükse – nuiasin raamatut aasta otsa tagasi. Seega, teen teile parem kokkuvõtteid 🙂

Arvan, et kui selle raamatu läbi loed, siis tead, kas sa oled Ettevõtja või oled pigem Tehnik. Igas ettevõttes on Ettevõtja, Juhataja ja Tehnik. Väikeses ettevõttes on see pigem kolm-ühes tegelane, kelle sees käib pidev lahing, mida pole võimalik võita, sest iga tegelase eesmärgid on erinevad. Ettevõtja on visionäär ja unistaja. Juhataja on suur planeerija, kes otsib korda. Tehnik on tegija, kes usub, et kui tahad, et midagi saaks tehtud, siis tuleb seda ise teha! Tüüpiline väikeettevõtja on 10% Ettevõtja, 20% Juhataja ja 70% Tehnik!

3-in-1_person_with_headings-e1445006006675

Enter a caption

itshealthytobewealthy.com

Ehk siis Tehnik juhib ühtlasi ka firmat, mis on äri jaoks halvim. Gerber kirjutab: “Kui sa tahad töötada, siis mine kellegi teise firmasse tööle, mitte enda omasse. Kui sa vastad ise telefonile ja küpsetad pirukaid, siis paratamatult jääb tegemata strateegiline ja firmat arendav töö. IBM tegeleb äri arendamisega, mitte äritegemisega”.

Seega, sa mitte ei oma firmat, vaid omad töökohta. “See on halvim töö maailmas, sest sa ei saa seda sulgeda, kui isu tuleb – kui sa ise tööd ei tee, siis sa ei teeni ka.” Firma sööb sind lihtsalt ära ja lõpuks sa plahvatad. “See on viimase 25 aasta uuringute tulemus – mis juhtub väikefirmade omanikega.”

Tehnik teeb ise reaalselt oma firmas tööd. Äri alustades lootis Tehnik, et see vabastab teda teiste heaks töötamisest, kuid vastupidi – see orjastab tema. Lisaks oma senisele tööle peab ta nüüd tegema ka tosin muud tööd, mida ta üldse teha ei oska – marketing, müük, personaliküsimused… Jah, sellega olen mina ka nõus – ise kõike tehes kannatab paratamatult kas sinu töö või firma. Unistusest võib saada õudusunenägu, nagu Gerber osavalt pildi maalib.

Põhiline erinevus Ettevõtja ja Tehniku vahel:

Ettevõtja küsib “Kuidas firma peaks töötama?”. Tehnik küsib “Mis tööd on veel vaja teha?”

Äris on kõik mõõdetav. Äri on paberil kirjas ja seda arendatakse vastavalt kirjapandud reeglitele. Äri baseerub süsteemil, mitte inimestel.

Edasi räägib Gerber põhiliselt frantsiisist ja toob tuntud näiteid McDonald´s-ist, mida on hea teada ka firmadel, kes ei põhine frantsiisil. Frantsiisiärid on reeglina edukamad – nende süsteemid on eelnevalt järgi proovitud ja kirja pandud. Süsteem juhib äri. Inimesed juhivad süsteemi. Märksõnadeks on distsipliin, standardiseerimine, kord ja puhtus. Tähtis on, et klient saaks sama hea kogemuse IGA KORD. Näiteks McDonald´si puhul ei kujuta me ette, et saame järgmisel korral eine ilma friikartuliteta?

Kui frantsiisi omanik on korraliku süsteemi loonud, siis on igale probleemile juba eos vastus olemas. Samuti ei pea kiirtoidukoha töötaja mõtlema ise välja, kuidas valmistada McTasty või mis käib rukkiburgeri vahele. KÕIK ON TÄPSELT KIRJAS.

burger

Enter a caption

Gerber toob näite enda juuksuriskäigu kohta. “Läksin juuksuri juurde, kes esimesel korral tegi mulle elu parima soengu. Ta kasutas ainult kääre ja üldse mitte piirajat, nagu paljud teised juuksurid. Enne lõikust ta pesi mu juuksed, et oleks lihtsam lõigata. Samal ajal hoidis assistent mu kohvi soojana. Järgmisel korral oli kõik muutunud. Kääride asemel kasutas juuksur poole ajast elektrilõikurit, juukseid ei pestudki. Assistent mulle kohvi tagasi ei toonudki. Soenguga jäin sama rahule. Mitu nädalat hiljem läksin uuesti. Seekord juuksur pesi mu juuksed ja lõikas kääridega, kuid mulle ei pakutud kohvi. Miski minus otsustas enam mitte tagasi minna. Kuigi lõikusega jäin rahule.” Kogu kogemuses puudus JÄRJEPIDEVUS. “Ma polnud tagasi minnes kindel, mida ma saan.” Juuksur andis super kogemuse, aga siis VÕTTIS SELLE ÄRA!

Raamatus tuuakse ka näide, kuidas klientidele müüki on võimalik ühe lihtsa liigutusega suurendada. Klienti küünarnukist või seljalt õrnalt puudutades luuakse kliendiga märkamatu side ja ta on vastuvõtlikum pakutu suhtes. Proovi?

elbow (1)

B. Obama teab!

elbow.jpg

Veel soovitatakse kanda navy blue tooni rõivaid, nendega seostatakse enim edu. See on siis selline tumedam sinine.

navy blue

Navy blue

 

Üks mõte, mis mulle raamatust veel meeldis on selline: “Sinu äri ei ole sinu elu. Need on kaks erinevat asja.” Seega, ei maksa äri tagasilöökidest lasta enda isikule üle kanduda. Oli aegu, kus ma rasketel aegadel äris tundsin ennast isiklikult väga puudutatuna. Mõtlesin, et mis mina kui inimene valesti teen. Nüüd olen nii palju õppinud, et tean, et olengi teinud valesid valikuid, kuid need on lõpuks ikkagi olnud valed valikud äris. Isiklikus elus on ju sootuks teised valikud – inimesed, kes eraelus ehk kokku sobiksid, ei sobi kahjuks kokku koostööpartneritena, sest tööeetika on niivõrd erinev ja mõnel puudub see sootuks. See on olnud ka minu tegemata töö, et ma ei ole suutnud panna mõningaid inimesi mõistma, milline on siis see minu visioon. Ja andes inimestele liiga palju vabadust on äri saanud kõrvetada. Näiteks on mõni töötaja liiga tihti tühistanud klientide aegu, sest teine töökoht on tähtsam olnud, või on jätnud “kogemata” graafikusse panemata oma tegelikke tööaegu ja seega käinud tööl ka kokku leppimata aegadel. Samuti on üks inimene lahkunud töölt ilma rendiarvet tasumata. Piinlik! 

Samuti ei maksa võtta klientide negatiivset tagasisidet kaasa isiklikku ellu. See on öeldud sinu kui ripsme- või küünetehniku kohta ega defineeri sind inimesena.

Järgmises postituses toon huvitavaid näiteid kliendi perspektiivist paljudele olukordadele, mis on ilutegijatele igapäevased.

 

Lauteri salongi muutumismäng

Kohati olen ma rohkem sisekujundaja kui salongipidaja 🙂 Satun alati hasarti, kui näen vaimusilmas võimalust interjööri või esemeid ilusamaks luua. Tulevikus näen ennast üha rohkem mööbliga tegelemas.

Ülemise korruse koridoris sai värvitud seinad valgeks ja liimitud ühte kandvasse seina tapeet (tapeet kauplusest DEKO).  Samuti värvisin trepid ja käsipuud mustaks.

koridor üleval

Tapeedile leidsin sobiva vaste Annie Sloan kriidivärvi Coco tooni näol. Komisjonipoest ostetud kapike sai uue moodsa kuue ja armsad kapinupud. Kõik on imelihtne – esmalt 2 kihti Coco värvi, seejärel peale hele vaha.

roosiga kapike enne ja pärast

Kuna salongis on klientidele vaja erinevaid kapikesi palju, siis värskendasin küünelaua kõrvale koti hoidmiseks väikese tumba. Kuna eelmise salongi kujundusest jäi üle elegantseid sinise-kuldseid kardinaid, siis sain tumbale viisaka katte – lihtsalt klambrilööjaga külge ja valmis! Tumba värviks on Annie Sloani Old White toon ja peal hele vaha.

tumba

Miks MITTE teha enda ilusalongi?

Janne pidas kunagi täitsa oma ilutuba, järgnev on tema tagasivaade sellele ajale.

Kell on kohe-kohe saamas 18:00. „Normaalsed“ inimesed on lõpetanud juba üks tund tagasi töö või hakkavad lähiajal läptoppi kokku pakkima, et koju kiirustada. Poest läbi, kiirelt läbi liikluse, nüüd kodus, televiisor tööle, lemmiksaated alaku, kõht toidust täis ja voodisse pikali ära… nii mõnus!

Oh, ei! Mida ma loodan – nüüd alles minu tööpäev tegelikkuses algab!

Elektriarve, kommunaalid, uus broneering, teine juba kiirustab takka, telefon heliseb ja nii hommikust õhtusse. Õhtuks olen kui tühjaks pigistatud sidrun, kuigi magama minnes mitte ainult ei unista unest, vaid hoopis sellest, et aju lülitaks muredest ja töömõtetest välja. Just nimelt muredest, sest reaalselt kasumi teeniva firma pidamine ei ole ainult meelakkumine ja rõõm, kus saab olla oma aja peremees. Minu sees toimub iga õhtu üks suuremat sorti adrenaliinilaks, kui tunnen, et jälle miskit on ära tehtud. Ma mõtlen küll, et olen omadega järjel, kuid kas ka nii palju, et ei pea muretsema, kas järgmisel nädalal kõik kliendid ilmuvad kohale või mitte. Nö üksiküritajana on mul käsi vaid kaks ja ainult ise saan teenida oma leiva, selle eest veel hoidma enda tervistki, et kliendid uue tehniku juurde ei läheks, kui ise ootamatult haigestun. Näed sa, tervis vedaski alt ja nüüd hakka mõtlema, kust saada leivaraha? Jah, säästud on meil kõigil, aga ettevõtte omanikuna hoiame me seda pigem selleks, et arved oleksid makstud. Sel hetkel pole tähtis mitte enda tühi kõht, vaid üürileandjatele ja muudele ettevõtetele arvete tasumine.

Arved õnneks makstud ja saan telefonikõne Terviseametist. No miks? Mul on ju kõik dokumendid korras. Jah, seda kindlasti minu jaoks, aga nüüd on aeg üle vaadata, mida seadus soovib. Jälle uus kohtumine, uus adrenaliin, uus muretsemine. Eelkõige tuleb salongi alustamisel endale selgeks teha, mis tähendab tervisekaitse nõuetest kinni pidamine ning palju see rahaliselt tööd nõuab. Võime kõik äri alustamiseks  vanematelt raha laenata, kuid tegelikkuses on võlg võõra oma ning seegi tuleb tagasi maksta.

Ja nii päevast päeva. See mõni lõik on vaid väga väike osa sellest kõigest, mis sind, tulevast ettevõtjat, ees ootab. Soovitan kõigile, kes soovivad pea ees tundmatusse hüpata, õppida ja oma unistused täide viia. Kuid mõtle enne tõsiselt järgi, kas sa tahad kõike seda tunda, mida tunnevad need inimesed, kes ettevõtlusega saavad kaasa näiteks migreeni. Mina sain.

Janne