Lauteri salongi muutumismäng

Kohati olen ma rohkem sisekujundaja kui salongipidaja 🙂 Satun alati hasarti, kui näen vaimusilmas võimalust interjööri või esemeid ilusamaks luua. Tulevikus näen ennast üha rohkem mööbliga tegelemas.

Ülemise korruse koridoris sai värvitud seinad valgeks ja liimitud ühte kandvasse seina tapeet (tapeet kauplusest DEKO).  Samuti värvisin trepid ja käsipuud mustaks.

koridor üleval

Tapeedile leidsin sobiva vaste Annie Sloan kriidivärvi Coco tooni näol. Komisjonipoest ostetud kapike sai uue moodsa kuue ja armsad kapinupud. Kõik on imelihtne – esmalt 2 kihti Coco värvi, seejärel peale hele vaha.

roosiga kapike enne ja pärast

Kuna salongis on klientidele vaja erinevaid kapikesi palju, siis värskendasin küünelaua kõrvale koti hoidmiseks väikese tumba. Kuna eelmise salongi kujundusest jäi üle elegantseid sinise-kuldseid kardinaid, siis sain tumbale viisaka katte – lihtsalt klambrilööjaga külge ja valmis! Tumba värviks on Annie Sloani Old White toon ja peal hele vaha.

tumba

Aitäh, Elo!

Alustasin Tallinna ilusalongiga 2010. aastal. Minu esimeseks partneriks sai Elo. Kaks lihtsat tüdrukut lõid käed, et jagada töö pooleks. Minu poolt kliendid ja tema poolt ilusad ripsmed. Täpselt sama lihtne oli meie kokkulepe – saime salongis kokku, arutasime kiirelt läbi tingimused ja sellele järgnes tugev 4-aastane koostöö, mis põhines vastastikusel usaldusel ja austusel. Elo pole unustanud ühtegi tööpäeva (jah, seda võib juhtuda!), meenub ehk üksik päev aastate jooksul, kui ta tervislikel põhjustel kliendid ringi pidi tõstma.

Elo tehtud ripsmed

Elo tehtud ripsmed

Elo kohusetundlikkus on mul töötajate valimisel lati nii kõrgeks seadnud, et kui seisan mõnede puhul silmitsi tööle mitteilmumisega või “haigusega” (jah, mõnikord olen ka mina paranoiline), siis läheb tuluke peas närviliselt põlema. Sellepärast on meil tavaks, et ripsmetehnik helistab ise kliendile, kui ta tööle ilmuda ei saa. Kui sa saad tunda, kui raske ja ebameeldiv on kliendile öelda, et tema aega muudetakse, siis paratamatult mõtled, kas su puudumine on ikkagi hädavajalik…

Esimene tööpäev on veel üsna hõre

Esimene tööpäev on veel üsna hõre

Esimesel päeval saime lepitud kokku 3 klienti. Kliendi jaoks pole midagi murettekitavamat, kui see, et ütled, et nüüd on UUS ripsmetehnik. Kohe küsitakse, kes see on ja ega kokku ei liimi 😀 Ma tihtipeale hoian kliendil kätt ja palun, et ta mu uut tehnikut usaldaks… Hiljem juba Eloga nõudlus ületas pakkumise ja vahepeal sai temast ka teiste ripsmetehnikute koolitaja. 4 aastat hiljem peab Elo ise oma kliendid andma uuele üle, sest lahkub aastaks UK-sse.

Kas Elo naaseb meile, ei tea – ta on alates 2008. aastast ripsmeid teinud ja saan temast täiesti aru, kui ta karjääri siis soovib vahetada 🙂

Arvan, et Elo ei solvu, kui ütlen, et me pole kunagi otseselt sõbrannad olnud. Räägime kokku saades küll ka väga isiklikest asjadest, aga ilmselt see piiripidamine meie puhul on toiminud. Me ei õienda, ei karju, ei valeta.

ripsmepikendused Pärnus (15)

Kolleeg Kristel on mulle suuremas sõprushoos avaldanud, et olen “tema inimene” (piinlik, kui ta seda nüüd ise ei mäletaks). Kord Pärnus pidutsedes sattusime kuidagi Elost rääkima ja jõudsime järeldusele, et küll Elol on ikka äge elu, et nii palju sõbrannasid ja “oma” inimesi, et polegi töölt sõbrannasid juurde vaja 😀 Et on selline turvaline ring, kuhu igaüks ei pääse.

Imetlen Elo, sest samaaegselt karjääri edendamisega on ta kasvatanud imetoreda tütre, nendevahelisi telefonikõnesid (kogemata) kuulates kadestan nende sooja ja armastavat suhet. Mitte kõik lapsed ei helista emale tööle, et öelda “Emme, ma armastan sind…”.

Aitäh, Elo!

Tallinnas kolime varsti!

Kristina Ilutuba ja Püsimeigistuudio kolivad augustikuus suurematesse ruumidesse Lauteri 5 (hotell Olümpia kõrval). Täpsem aeg selgub ja anname kindlasti ette teada.

Hetkel remondime! Mõned enne ja pärast vaated fotodena.

Meil on trepp!

Meil on trepp!

Enne

Enne

Peaaegu valmis

Peaaegu valmis

Ettevalmistused

Ettevalmistused

Ära ole bully!

Wikipedia annab bully (lühidalt kiusamise) kohta järgmist:

“Kiusamine on väärkohtlemise vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valu või ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Kiusamine võib olla sõnaline (narrimine, norimine, pilkamine, mõnitamine,ähvardamine jne), füüsiline (tõukamine, togimine, näpistamine, löömine jne) või psühholoogiline (üleolev käitumine, ignoreerimine, kõrvalejätmine, millegi tegema sundimine vms). Kiusamise põhjuseks või ajendiks võivad olla kadedus, viha, madal enesehinnang jne.”

Aastate eest ripsmetehnikuna alustades olin samuti veidi ebakindel, sest töö oli uus ja tundmatu. Ajasin vaikselt oma rida ja tunnistan, et nii mõnelgi korral tekkis kiusatus kehvematele tegijatele halba öelda. Mul on hästi meeles, kuidas ettevõtjast sõbranna ütles, et tema keskendub oma postitustes pigem positiivsele ja konkurente maha ei tee. Mina olen ka pigem seda meelt, et konkurente ei tohiks nimeliselt halvustada. Olen ilutegijate foorumitest ja gruppidest üha enam eemaldunud just seetõttu, et seal on ikka ja jälle mõni bully. Jälgin paljusid välismaa foorumeid ja seal sellist laimamist nii tihti ei esine, pigem ollakse toetavad.

Saynotobullying

Eestis ilutegija leiab, et kui teeb teist maha, siis on kohe rohkemat väärt. Kas oled pannud tähele, et suuremad tegijad võtavad väga harva sõna ja kindlasti ei osale nad lauslaimamistes? Taas loen, et Iluteenindajate foorumis tehakse kellelegi liiga ja adminn peab korrale kutsuma bullyt… Jälle mõtlen, kui piinlik see teema on!
Reklaami ennast kõige paremast küljest ja sellest peab piisama. Ka teevad rahulolevad kliendid sinu eest tööd. Aga ära ole madal ja laima ise teisi. Kahjuks on ka minu õpilaste seas selliseid, kes on enda upitamiseks hakanud bullyks, kuid selle suhtumisega tekitatakse endale kiirelt vaenlased. Olen vaadanud, kuidas paar aastat töötanud ripsmetehnikutel katus sõidab – alguses nad teevad teisi maha, kuid lõpuks saavad hoopis enda ripsmepiltidele hävitavaid hinnanguid.
Ennast ise kiita ja soovitada võib – lasta ennast teistel kiita, ka seda võib. Palu mõnel rahuloleval kliendil endale soovitus kirjutada. Kogu positiivne kokku ja reklaami ennast selle abil – sõbraliku suhtumise abil on sul rohkem võita!
Pea meeles, et sinu kõrval on reaalsed inimesed. Ära ole bully!
Respect_Others_Online_Stop_

Ärist ja suhetest

rivalry

Konkurendid? (Pilt http://www.mpiweb.org)

Olen siin salamisi uhkust tundnud, et ilusalongid said rajatud nullist ja kasvatatud 5 aastaga arvestatav äri. Minu elus on 5 aastat tavaliselt see aeg, mille jooksul arendan ennast mingis valdkonnas ja siis vajan midagi uut. Salongiärist ma kohe päris kindlasti tüdinenud ei ole, minu roll selles on aga muutunud – algselt töötasin ise ripsmetehnikuna, aga füüsiliselt mingil hetkel lihtsalt ei saanud seda enam teha. Töö mõjus hingamisteedele, seljale… See oli raske töö! Samuti tundsin, et kulusin emotsionaalselt – pidev uute klientidega enda avamine võttis mu lõpuks läbi. Peaksin nüüd öeldut siluma hakkama, aga ei tee seda. Hetkel olles salongi arendaja rollis naudin küll salongis olemist ja suhtlemist, aga saan nüüd selle mahtu ise valida ja ma ei tunne sundust ennast kliendile meeldivaks teha. Armastasin oma püsikliente, sest nendega oli alati hea ja turvaline… Teadsin graafikut vaadates juba, et tuleb mõnus ja pingevaba päev. Uute klientide hirmus olin aga ärev, sest ei teadnud kunagi, milline mu uus klient on. Muidugi, kõik olid head ja toredad! Aga hirm oli ikka ju…

Nagu öeldakse – kes ei tee, see õpetab. Hakkasin ripsmepikendusi õpetama, tulen pedagoogide suguvõsast, mis seal parata! Naudin õpetamise osa, sest tunnen ennast selles pädevana ja oskan ennast kehtestada. Ma naudin ise koolitustel käimist, sest absoluutselt igalt koolituselt on võimalik midagi õppida. Olen ise käinud konkurentide koolitustel ja suure huviga! Isegi kui mõttes mõlgutan, mis osa on tal parem ja mis osa mul, siis ei lähe ma teda avalikult mustama. Mulle ei meeldi kõlvatu konkurents ja konkurentide avalik mustamine. Selge see, salamisi ehk teen mõnikord minagi seda (ma ei väida midagi!), aga olen näinud avalikku ilutegijate mõnitamist foorumites (teiste ilutegijate poolt) ja ma mõtlen, et kas selliste inimeste seltsis ma nüüd töötangi. Ma arvan, et mul on üle poole ajast tegelikult piinlik, kui ma loen ilutegijate postitusi ja algatusi… Kui on saadud valesti aru mingitest seadusemuudatustest ja siis seda sõnumit jagades see lollus eskaleerub…

Pilt internetist (www.hallaminternet.com)

Pilt internetist (www.hallaminternet.com)

Kõike seda näinud, olen hakanud eemalduma ilutegijatest kui sellistest ja avastanud, et ma ei peagi ennast samastama mingi grupiga. Mis mulle hoopis meeldib, on ajada äri! Arendada ja kasvatada! Mulle meeldib suhelda meie tiimiga, sest nad on minu partnerid. Ühe noore partneriga tekkis mul aga üsna ruttu arusaamatus – nimelt soovis too omale ilmselt bossi, sest soovis vist olla alluv (?). Minul ei ole aga ühtegi alluvat ja “moodne äri” seda sõna üldse ei tunnista. Ka tundus talle ilmselt kahtlane, et ma teatud olukordades ei pistnud karjuma. Püüdsin ennast natuke analüüsida, et milline mu ideaalne roll siis oleks. Olen ju selle kohta lugenud igasugust välismaa kirjandust… Sain aru, et ma olengi selline diplomaadi-tüüp ja pean ka sellisena mõjuma autoriteetsena. See noor partner õpetas mulle aga nii mõndagi, väites korra üpris julgelt, et olen naiivne. Ma pidasin ennast usaldavaks, sest ei usu väga kuulujutte, kuid mitte iial naiivseks.  Õppetund, mille temalt endalt sain, näitas, et olengi naiivne 🙂 Minu pulmareisi ajal toimus üsna kiire klientide ülemeelitamise aktsioon, millele tagasi tulles lõpu tegin. Soovisin talle kõike head. Ta meeldis mulle, aga tundsin ennast reedetuna, sest pidasin meid ju partneriteks. Tema aga otsustas mängida konkurenti.

Tulles aga algse teema juurde tagasi. Mis on inimeste vahe siis? Miks ühed on labased ja sõimavad ning teised üritavad oma asja ajada olles teistega arvestavad ja diplomaadid? Kas tõsiselt on tegemist lihtsalt meie valdkonnaga, et kuna see on tegelikult oskustöö, siis olemegi sellised lihtsad? See on MENTALITEET. Kui ma olin tudeng, siis mul oli super võimalus käia paralleelselt nii Kunstiakadeemias kui Kergetööstustehnikumis. Lõpetasin ma neist paraku vaid ühe, esimese. Minu tunnid kattusid tihti ja siis asus EKA Kaubamaja juures ja Tehnikum asus Lauteris, seega oli ühest teise joosta vaid 5 minutit. Tehnikumi jõudes tehti mulle alatihti selgeks, et ma olen üks suur luuser ja hilineja. Klassis kuulsid kõik seda ja jäi mulje, et nad ise vähemalt olid seal õppides enda üle väga uhked. Mul kohati oli natuke piinlik ka, sest EKA-s käimist ma ei kuulutanud ja tõesti tunduski, et millega see K. Mänd jälle tegeleb, konstrueerimisse hilineb… Tundsin tegelikult ennast naljakalt, sest sellise suhtumisega nad autoriteedina ei mõjunud. Kuigi õpetajad olid seal valjuhäälsed. EKA-s seevastu olin ma üsna aukartlik, oli meid kursusel ju vaid 6 tarkpead ja ega seal olid ikka professorid. Korraldus küll kohati logises, aga mis oli hästi, oli austus – vahet pole, kui kõrgelt haritud, aga õppejõud ei lubanud endale lugupidamatust. Tema austas sind ja sina teda. Nii lihtne oligi. Mentaliteedi vahe oli talumatu – 5 minutiga läksid justkui heast linnajaost halba. Täna ma üldse ei tunne ennast halvasti, et mind tehnikumi diplomiga ei pärjatud. Kõlas nüüd üleolevalt, sest tegelikkuses ma ei arva, et nüüd kõik tehnikumi lõpetajad on kehvad. Selle näitab minu jaoks ära inimene ise, intelligentne võib olla ka ilma paberita, eks. Lihtsalt, jäägem normaalseteks inimesteks ja salligem ikka teisi ka! Ei pea karjuma, et ennast kehtestada, ei pea olema autu! Ei pea armastama, aga ärge tampige teisi maha selleks, et ennast hästi tunda.

 

 

 

Teolimaga noorendav näoplastika proovitud!

Proovisin enda nahal ära teolimaga tehtava noorendava protseduuri.

Cettlin mind juba elektriga ootamas :)

Cettlin mind juba elektriga ootamas 🙂

See protseduur on nõelavaba (minu jaoks väga tähtis) ja kutsutaksegi nõelavabaks mesoteraapiaks. 34-aastasena leian ka, et ei pea minema ennast kuskile süstima, et siluda esimesi pisikesi kortsukesi. Samas, värskemat ilmet ju tahaks?

Enne protseduuri kantakse nahale vajalikud preparaadid. Efekt saavutatakse elektroporatsiooni abil, mille käigus kõrgpinge impulssidega manustatakse naha sisse lahustuvaid aineid ja seda kõike üsna valutult ning arme ei jää. Nagu ikka seadmetel, siis ka sellel, on mitu tugevust ja protseduuri mõjumiseks ei pea seda ilmtingimata keerama põhja 🙂 Nii ka mina andsin pidevalt Cettlinile mõista, kas ja kus veel juurde/maha keerata. Erinevad näopiirkonnad on inimestel ju erineva tundlikkusega. Näiteks põsed kannatasid mul kenasti suuremat võimsust, aga lõug väiksemat ja kui ma just ei tahtnud surinat hammastega tunda, siis keerasime heaga volüümi vähemaks.

Elektroporatsiooni seadmega mõjutatakse otse raku membraani, pinguldatakse lihaseid ja ühtlasi kiirendatakse ainevahetust ning verevarustust – ikka selleks, et vähendada kortse, uuendada nahka, lahustada tselluliiti ja rasva. Kui võrrelda selle aparaadi ja protseduuri tõhusust üksikute kehatoodete omaga, siis peaks see aparaat olema 2000 korda efektiivsem just vajalike toitainete naha ALLA viimises. Lihtsalt kreeme kasutades jäävad need pigem naha pinnale.

Kõige lõpus huvitas mind mõistagi see teolima sisaldav mask, mille 20 minutiks peale lasin kanda. Nimi on täiesti petlik, sest mask lõhnas mõnusalt ja pärast tundsin, kuidas nahk oligi pingul.

Salongi omanikuna on mul raske erapooletult tulemustest rääkida, sest eeldatakase, et niikuinii pean kiitma ju 🙂 Ootasin põnevusega, et seda omal nahal proovida. Kokkuvõtvalt võin öelda küll, et tundsin, kuidas näolihased pinguldusid (seda oli tunda, et nahk polnud enam nii lõtv) ja nahk oli pärast “toonuses” – kui võib võrrelda tulemust pärast trennis käimist. Kindlasti võtan nii mõnedki korrad veel protseduuri, et näha pikaajalisemaid tulemusi ja saada lahti kurjuse kortsust 😉

Veel infot ja hinnad siin: https://kristina.ee/naoplastika-noorendav-protseduur/

 

Ohoo! Kristina Ilutuba @ Pärnu

8. märtsil tegin endale kingituse ja sõitsin Pärnusse. Plaanis oli tutvuda sealsete äripindadega ja ilusalongidega. Ripsmepikenduste koolitajana olen tihti kuulnud, kui hädasti oleks Pärnusse häid ripsmetegijaid vaja, seega polnud pikalt mõelda – tuleb avada ilusalong-koolituskeskus.

Veel vana sildiga - Rüütli ja Nikolai nurgal teisel korrusel

Veel vana sildiga – teise korruse nurgapealne ja rõdud ootamas, üks külg ei mahtunud pildile

Tunnistan, et plaan avada Pärnus otse Rüütli tänaval enne mõnusat suve ilusalong, on paljuski emotsionaalne. Suvi Pärnus on lõbus, lõõgastav ja rahvarohke… Naistepäeval Pärnus uutesse ruumidesse sisenedes ja nende avarust hinnates tundsin ära selle, mida olin tulnud otsima. Päike, valgusküllased ruumid, keskkonnavahetus. Kuna ruumi on kohe rohkem ja kaks rõdugi, siis kujutasin ennast juba ette andmas teooriatundi rõdul värskendava puuviljasmuuti taga, lõunat kõrval Steffanis…

Kes arvab, et me suvel vaid turiste noolima läheme, see eksib. Ka Tallinnas sadama lähedal töötades ei ole me keskendunud turistidele, vaid püsiklientidele. Pärnuski on soov võita kohaliku pärnaka usaldus.

DSCN2770

Potentsiaalsed kliendid Rüütli tänaval

Ilusalong Tallinnas jääb ka alles. WTC keskuses on meil mõnus olla ja kliendid on harjunud seal käima. Salong Pärnus on aga plaanitud teistsugune – ka kujundus tuleb vabam, looduslähedasem… Kellel vanaemad vaipu koovad või mõnusalt iganenud talumööblit üle on, siis võta ühendust – teen korda ja võtan kasutusse.

Alguses on mõistagi raske, sest kliendibaas tuleb üles ehitada nullist. Mõlemas linnas hakkavad tööle tugevad tehnikud Tallinna salongist, kuid kindlasti on soov leida proff ka Pärnust. Kutsun üles kõiki, kellel on tuttavaid ilutegijaid Pärnus, jagama uudist, et leiaksime ripsme- ja küünetehnikuid ning teisi koostööpartnereid ka seal!

Alustame Pärnus 1. aprillil.

Kristina 5344 9822 / info@kristina.ee