Milline on hea ripsmeõpilane ja mida oodata koolituselt?

Ripsmepikenduste algajate koolituse esimene päev on raske kõikide jaoks, kes pole seda tööd kunagi teinud. Väike eelis on ehk neil, kes armastavad käsitööd ja nokitsemist ning on kannatlikud. Mis on raske? See, et sa pärast teooriaosa kuulamist TEAD, mida ja kuidas sa pead tegema, aga see info ei jõua kätesse. Raske on käsi panna ühtäkki nii tööle, nagu sul vaja. Raske on töötada nii vasaku kui parema käega. Kujuta veel ette, et mõlemas käes on pintsetid. Pärast koolituspäeva tuleb harjutada, harjutada ja harjutada! Siis tuleb ka tempo. Esimesel päeval ei jõuta kõiki ripsmeid pikendada, heal juhul 50%. Seda tasub kohe ka modellile öelda, et ta ei pettuks.
Eile oli mul 3 parimat õpilast korraga – nad noogutasid, küsisid, vastasid. Nad nutsid ja rõõmustasid! Ütlen alati enne ripsmekoolituse praktilise osa tegemist, et see on meeletult raske ja esimene päev tuleb lihtsalt üle elada ja siis unustada. Luban õpilastel ventileerida ja ennast emotsionaalselt välja elada, aga ütlen ka, et olen juba kõiki vabandusi kuulnud – ripsmed on halvad, valgust pole piisavalt, liim ei tööta… Ja mida kõike veel! Siis istun ise pikendusi liimima ja oh üllatust, liim töötab!
Minu lemmikõpilane on kindlasti selline, kes kuulab tähelepanelikult ja on osavõtlik. Ma ei lase kellelgi olla koolitusel ilma midagi rääkimata või arvamata ja usun, et oskan õpilasi kaasata ilma survet avaldamata. Ma olen loomult ise väga häbelik ja tean, mis tunne on, kui keegi võõras seltskonnas minult midagi küsib. Punastan ja pobisen… Aga kui ennast avan, siis on hea tunne öelda, mida ma arvan ja igaühe kogemus on väärtuslik! Mõtle, kui palju sa võid teistelt õppida vestluse käigus juba?
Kõige raskem õpilane on see, kes arvab, et on koolitajast targem, sest nägi kuskil videos, kuidas ripsmete tegemine käib. Keegi ennast otseselt targemaks polegi pidanud, küll aga on hakatud tegutsema juba enne, kui ma olen juhendama asunud. See on lihtsalt tüütu! Kui tullakse koolitusele, ei kuulata ja hakatakse ise näiteks geelpatja paigaldama, kuigi me alustame hoopis teipimisega. Kui õpilane ei kuula, siis tekib paratamatult küsimus, miks ta raiskas raha ja tuli, kui ta ei taha olla kaasatud ega kuulata?

Olen õppinud olema kannatlik ja ennetan õpilaste probleeme, sest olen ripsmetehnikuid koolitanud peaaegu 5 aastat. Olen pedagoogide perest – ehk mängib ka see rolli? Ma naudin õpetamist ja tunnet, et võin kedagi inspireerida. Räägin koolitustel võimalikult palju ka siseinfot – kuidas majandada, kuidas teha firma, kuidas pidada salongi omanikuga läbirääkimisi, kui palju on võimalus teenida. Mulle meeldib tegeleda algajatega, kes pole veel ripsmepikendusi õppinud ja kellega koos laome korraliku vundamendi.

Ma püüan koolituse teha võimalikult mugavaks ja pingevabaks ning kaasata igat õpilast maksimaalselt.
Kristina Toom
ripsmekoolitaja
Advertisements