Milline on hea ripsmeõpilane ja mida oodata koolituselt?

Ripsmepikenduste algajate koolituse esimene päev on raske kõikide jaoks, kes pole seda tööd kunagi teinud. Väike eelis on ehk neil, kes armastavad käsitööd ja nokitsemist ning on kannatlikud. Mis on raske? See, et sa pärast teooriaosa kuulamist TEAD, mida ja kuidas sa pead tegema, aga see info ei jõua kätesse. Raske on käsi panna ühtäkki nii tööle, nagu sul vaja. Raske on töötada nii vasaku kui parema käega. Kujuta veel ette, et mõlemas käes on pintsetid. Pärast koolituspäeva tuleb harjutada, harjutada ja harjutada! Siis tuleb ka tempo. Esimesel päeval ei jõuta kõiki ripsmeid pikendada, heal juhul 50%. Seda tasub kohe ka modellile öelda, et ta ei pettuks.
Eile oli mul 3 parimat õpilast korraga – nad noogutasid, küsisid, vastasid. Nad nutsid ja rõõmustasid! Ütlen alati enne ripsmekoolituse praktilise osa tegemist, et see on meeletult raske ja esimene päev tuleb lihtsalt üle elada ja siis unustada. Luban õpilastel ventileerida ja ennast emotsionaalselt välja elada, aga ütlen ka, et olen juba kõiki vabandusi kuulnud – ripsmed on halvad, valgust pole piisavalt, liim ei tööta… Ja mida kõike veel! Siis istun ise pikendusi liimima ja oh üllatust, liim töötab!
Minu lemmikõpilane on kindlasti selline, kes kuulab tähelepanelikult ja on osavõtlik. Ma ei lase kellelgi olla koolitusel ilma midagi rääkimata või arvamata ja usun, et oskan õpilasi kaasata ilma survet avaldamata. Ma olen loomult ise väga häbelik ja tean, mis tunne on, kui keegi võõras seltskonnas minult midagi küsib. Punastan ja pobisen… Aga kui ennast avan, siis on hea tunne öelda, mida ma arvan ja igaühe kogemus on väärtuslik! Mõtle, kui palju sa võid teistelt õppida vestluse käigus juba?
Kõige raskem õpilane on see, kes arvab, et on koolitajast targem, sest nägi kuskil videos, kuidas ripsmete tegemine käib. Keegi ennast otseselt targemaks polegi pidanud, küll aga on hakatud tegutsema juba enne, kui ma olen juhendama asunud. See on lihtsalt tüütu! Kui tullakse koolitusele, ei kuulata ja hakatakse ise näiteks geelpatja paigaldama, kuigi me alustame hoopis teipimisega. Kui õpilane ei kuula, siis tekib paratamatult küsimus, miks ta raiskas raha ja tuli, kui ta ei taha olla kaasatud ega kuulata?

Olen õppinud olema kannatlik ja ennetan õpilaste probleeme, sest olen ripsmetehnikuid koolitanud peaaegu 5 aastat. Olen pedagoogide perest – ehk mängib ka see rolli? Ma naudin õpetamist ja tunnet, et võin kedagi inspireerida. Räägin koolitustel võimalikult palju ka siseinfot – kuidas majandada, kuidas teha firma, kuidas pidada salongi omanikuga läbirääkimisi, kui palju on võimalus teenida. Mulle meeldib tegeleda algajatega, kes pole veel ripsmepikendusi õppinud ja kellega koos laome korraliku vundamendi.

Ma püüan koolituse teha võimalikult mugavaks ja pingevabaks ning kaasata igat õpilast maksimaalselt.
Kristina Toom
ripsmekoolitaja
Advertisements

Kas oled Tehnik, Juhataja või Ettevõtja?

Lõpetasin just raamatu “The E-Myth Revisited – Why Most Small Businesses Don´t Work and What to Do About It” (Michael E. Gerber) lugemise. Kuna see on murranguline teos, siis teen sellest mitu postitust, täna siis sissejuhatav. Minul tuli selle info ammutamiseks lugeda läbi 270 lehekülge, teile teen kokkuvõtte 10 küljel. e-mythNatuke ehk isegi sümboolne, et selle lugemisega just aastalõpus ühelepoole sain.

Ma olen meeletu märkmetekribaja – raamatud, mida loen, ei ole kunagi ilma täis kritseldamata. Nii palju on ka sellest raamatust teiega jagada, kuid püüan teha kokkuvõtvalt ja arusaadavalt. See raamat on hea taustalugemine iga väikeettevõtte omanikule. Mingil hetkel plaanisin oma raamatukogu välja laenutada, kuid sain juba esimese laenutamisega vastu pükse – nuiasin raamatut aasta otsa tagasi. Seega, teen teile parem kokkuvõtteid 🙂

Arvan, et kui selle raamatu läbi loed, siis tead, kas sa oled Ettevõtja või oled pigem Tehnik. Igas ettevõttes on Ettevõtja, Juhataja ja Tehnik. Väikeses ettevõttes on see pigem kolm-ühes tegelane, kelle sees käib pidev lahing, mida pole võimalik võita, sest iga tegelase eesmärgid on erinevad. Ettevõtja on visionäär ja unistaja. Juhataja on suur planeerija, kes otsib korda. Tehnik on tegija, kes usub, et kui tahad, et midagi saaks tehtud, siis tuleb seda ise teha! Tüüpiline väikeettevõtja on 10% Ettevõtja, 20% Juhataja ja 70% Tehnik!

3-in-1_person_with_headings-e1445006006675

Enter a caption

itshealthytobewealthy.com

Ehk siis Tehnik juhib ühtlasi ka firmat, mis on äri jaoks halvim. Gerber kirjutab: “Kui sa tahad töötada, siis mine kellegi teise firmasse tööle, mitte enda omasse. Kui sa vastad ise telefonile ja küpsetad pirukaid, siis paratamatult jääb tegemata strateegiline ja firmat arendav töö. IBM tegeleb äri arendamisega, mitte äritegemisega”.

Seega, sa mitte ei oma firmat, vaid omad töökohta. “See on halvim töö maailmas, sest sa ei saa seda sulgeda, kui isu tuleb – kui sa ise tööd ei tee, siis sa ei teeni ka.” Firma sööb sind lihtsalt ära ja lõpuks sa plahvatad. “See on viimase 25 aasta uuringute tulemus – mis juhtub väikefirmade omanikega.”

Tehnik teeb ise reaalselt oma firmas tööd. Äri alustades lootis Tehnik, et see vabastab teda teiste heaks töötamisest, kuid vastupidi – see orjastab tema. Lisaks oma senisele tööle peab ta nüüd tegema ka tosin muud tööd, mida ta üldse teha ei oska – marketing, müük, personaliküsimused… Jah, sellega olen mina ka nõus – ise kõike tehes kannatab paratamatult kas sinu töö või firma. Unistusest võib saada õudusunenägu, nagu Gerber osavalt pildi maalib.

Põhiline erinevus Ettevõtja ja Tehniku vahel:

Ettevõtja küsib “Kuidas firma peaks töötama?”. Tehnik küsib “Mis tööd on veel vaja teha?”

Äris on kõik mõõdetav. Äri on paberil kirjas ja seda arendatakse vastavalt kirjapandud reeglitele. Äri baseerub süsteemil, mitte inimestel.

Edasi räägib Gerber põhiliselt frantsiisist ja toob tuntud näiteid McDonald´s-ist, mida on hea teada ka firmadel, kes ei põhine frantsiisil. Frantsiisiärid on reeglina edukamad – nende süsteemid on eelnevalt järgi proovitud ja kirja pandud. Süsteem juhib äri. Inimesed juhivad süsteemi. Märksõnadeks on distsipliin, standardiseerimine, kord ja puhtus. Tähtis on, et klient saaks sama hea kogemuse IGA KORD. Näiteks McDonald´si puhul ei kujuta me ette, et saame järgmisel korral eine ilma friikartuliteta?

Kui frantsiisi omanik on korraliku süsteemi loonud, siis on igale probleemile juba eos vastus olemas. Samuti ei pea kiirtoidukoha töötaja mõtlema ise välja, kuidas valmistada McTasty või mis käib rukkiburgeri vahele. KÕIK ON TÄPSELT KIRJAS.

burger

Enter a caption

Gerber toob näite enda juuksuriskäigu kohta. “Läksin juuksuri juurde, kes esimesel korral tegi mulle elu parima soengu. Ta kasutas ainult kääre ja üldse mitte piirajat, nagu paljud teised juuksurid. Enne lõikust ta pesi mu juuksed, et oleks lihtsam lõigata. Samal ajal hoidis assistent mu kohvi soojana. Järgmisel korral oli kõik muutunud. Kääride asemel kasutas juuksur poole ajast elektrilõikurit, juukseid ei pestudki. Assistent mulle kohvi tagasi ei toonudki. Soenguga jäin sama rahule. Mitu nädalat hiljem läksin uuesti. Seekord juuksur pesi mu juuksed ja lõikas kääridega, kuid mulle ei pakutud kohvi. Miski minus otsustas enam mitte tagasi minna. Kuigi lõikusega jäin rahule.” Kogu kogemuses puudus JÄRJEPIDEVUS. “Ma polnud tagasi minnes kindel, mida ma saan.” Juuksur andis super kogemuse, aga siis VÕTTIS SELLE ÄRA!

Raamatus tuuakse ka näide, kuidas klientidele müüki on võimalik ühe lihtsa liigutusega suurendada. Klienti küünarnukist või seljalt õrnalt puudutades luuakse kliendiga märkamatu side ja ta on vastuvõtlikum pakutu suhtes. Proovi?

elbow (1)

B. Obama teab!

elbow.jpg

Veel soovitatakse kanda navy blue tooni rõivaid, nendega seostatakse enim edu. See on siis selline tumedam sinine.

navy blue

Navy blue

 

Üks mõte, mis mulle raamatust veel meeldis on selline: “Sinu äri ei ole sinu elu. Need on kaks erinevat asja.” Seega, ei maksa äri tagasilöökidest lasta enda isikule üle kanduda. Oli aegu, kus ma rasketel aegadel äris tundsin ennast isiklikult väga puudutatuna. Mõtlesin, et mis mina kui inimene valesti teen. Nüüd olen nii palju õppinud, et tean, et olengi teinud valesid valikuid, kuid need on lõpuks ikkagi olnud valed valikud äris. Isiklikus elus on ju sootuks teised valikud – inimesed, kes eraelus ehk kokku sobiksid, ei sobi kahjuks kokku koostööpartneritena, sest tööeetika on niivõrd erinev ja mõnel puudub see sootuks. See on olnud ka minu tegemata töö, et ma ei ole suutnud panna mõningaid inimesi mõistma, milline on siis see minu visioon. Ja andes inimestele liiga palju vabadust on äri saanud kõrvetada. Näiteks on mõni töötaja liiga tihti tühistanud klientide aegu, sest teine töökoht on tähtsam olnud, või on jätnud “kogemata” graafikusse panemata oma tegelikke tööaegu ja seega käinud tööl ka kokku leppimata aegadel. Samuti on üks inimene lahkunud töölt ilma rendiarvet tasumata. Piinlik! 

Samuti ei maksa võtta klientide negatiivset tagasisidet kaasa isiklikku ellu. See on öeldud sinu kui ripsme- või küünetehniku kohta ega defineeri sind inimesena.

Järgmises postituses toon huvitavaid näiteid kliendi perspektiivist paljudele olukordadele, mis on ilutegijatele igapäevased.