Tallinnas kolime varsti!

Kristina Ilutuba ja Püsimeigistuudio kolivad augustikuus suurematesse ruumidesse Lauteri 5 (hotell Olümpia kõrval). Täpsem aeg selgub ja anname kindlasti ette teada.

Hetkel remondime! Mõned enne ja pärast vaated fotodena.

Meil on trepp!

Meil on trepp!

Enne

Enne

Peaaegu valmis

Peaaegu valmis

Ettevalmistused

Ettevalmistused

Advertisements

Kuidas ma 2 tunniga üheksast kliendist peaaegu ilma jäin

Tänane postitus on huvitav lugeda ilmselt ainult ilutegijale, kes ise omale aegu bukib. Kui sedagi 🙂 Tahan avada, mis toimub siis, kui sa kliendi kõnedele KOHE ei vasta.

Miks on äri kasvatamiseks vaja alati telefonile vastata?

Tegin täna ripsmete keemilise koolutamise (lash lift) koolitust ja kuna ma hetkel adminnin ise, siis ei saanud kaks tundi telefonile vastata, hääl oli maas ja kõned kogunesid. Tean, tean… Nii ei tehta ja kui mul oleks adminn, siis ma oleksin temas väga pettunud, sest see on puhas money down the drain… 

Esimese asjana ma kirjutasin üles vastamata numbrid, sest hiljem tekib raudselt segadus – kellele juba helistasid ja kellele mitte. Seepärast märgin paberile numbrid, kuhu taha kirjutan kommentaarid. Reeglina alustan nendest, kes rohkem helistasid, järelikult on asi pakilisem. Võib-olla helistas klient, kes tahtis öelda, et hilineb või ei tule?

Vastamata kõned

Vastamata kõned

Klient 1 – helistasin esimesena talle tagasi ja kuigi ta oli mind 4 korda püüdnud kätte saada, teatas ta rõõmsalt, et “Oijah, sain juba teise kohta aja”. Arusaadav!

Klient 2 – ei vastanudki enam.

Klient 3 – huvitav juhtum. Nimelt uuris ta võimalust tulla proovima ripsmete lash lift-i. Kõne lõpuks sain ta aga hoopis neljapäevase volüümikoolituse modelliks. Koolutada jõuame järgmisel korral. Check!

Klient 4 – küsis lash lift teenust. Ja kuna eelmise kliendi rääkisin modelliks ära, siis selle kliendiga koolutame ikkagi ripsmeid.

Klient 5 – ei vastanud.

Klient 6 – alguses ei vastanud, kuid helistas tagasi. Pakun mina siis variante ja lõpuks rääkisin täitsa omaette. Mõtlesin, et kas oleks ebaviisakas küsida vahepeal “Halloooo?”. Kui vastust ei tulnud, sain aru, et päev otsa sureva luige heli teinud aku sai siiski tühjaks ja Stockmanni toidukas ei hakanud laadima ka. Üldiselt mu töötelefon on aus ja hea, aku peab vastu üle nädala! Kuna mu ema elab kõrvalmajas, siis lõuna valmistamise kõrvale said akud igas mõttes laetud ja poolikud jutud lõpuni räägitud. Klient soovis volüümihoolduse aega, kuid kuna sellel nädalal ühtegi vaba aega anda polnud, rääkisin ta volüümikoolituse minihoolduse modelliks (saab selle tasuta, kuid tuleb nädala pärast tasulisse hooldusesse ehk siis – ma ei kaotanud klienti. Check ja check! Väga lihtne on klienti kaotada, kui sul vaba aega anda pole.

Tuleb päästa, mis päästa annab!

Tuleb päästa, mis päästa annab!

Klient 7 – ei vastanud. Kuid helistas siiski tagasi! Rääkisime pikemalt küünte geellakkimisest ja kas seda oleks võimalik teha ka nii, et lakk eemaldatakse vaid viilimisega (ilma leotamata). Erakordselt meeldiv klient ja oli kahju talle eitav vastus anda, sest viilimine poleks meie ajakavasse tol päeval lihtsalt mahtunud. Soovitasin küsida aega Ilutegijate foorumist ja klient oli siiralt tänulik. Mina olin õnnelik, et ta oli tänulik, kuigi ma aidata ehk ei saanud. Õige suhtumine ongi see, et püüad täita kliendi soovi ehk siis soovitades tal konkreetsest foorumist abi otsida, tegin ma tema elu lihtsamaks ja ta nägi, et ma pole kade, vaid olen huvitatud tema aitamisest. Tihtipeale minult küsitakse vabade aegade puudumisel “Kuhu te soovitaksite minna?” Päris ausalt, ma ei teagi. Nüüd alustasin meie õpilaste info kogumist, et vähemalt teaksin, kuhu kliente saata ja mis kontakte jagada. Muideks, selleks on meil ripsmetehnikutele hea võimalus, kui otsid tööd juurde. Vaata lähemalt siit: Abiks klientuuri kasvatamisel

Klient 8 – number oli kinni. Mnjah, mu süsteem on ilmselt puudulik, sest unustasin talle hiljem veel kord proovimast. Kaotatud klient.

Klient 9 – helistasin tagasi ja kuna oli tegemist meie püsikliendiga, siis ootas ta mu vastuse ära ega hakanud mujalt aega otsima.

Kokkuvõte – kaotasin 4 klienti. Seda on väga palju ühe päeva ja eriti 2 tunni kohta! Kui nüüd võtta, et neist igaüks oleks tahtnud ripsmehooldust keskmise hinnaga 25 eurot, siis kaotasin salongile vähemalt 100 eurot selle ajaga. Ilmselt peab suunama koolituse ajal kõned teisele inimesele, sest kaotasin reaalselt koolituse tegemisega rohkem, kui oleksin teeninud kõnedele vastamisega. Aga, ma vähemalt päästsin neist 5. Natuke Tootsi loogika, aga vähemalt nii paljugi… Üldiselt neile, kes veel telefoni vastu võtsid, sain ka ajad kirja. See on ka omaette oskus, millest võin mõnikord pikemalt rääkida.

Kui uus klient sind kohe kätte ei saa, siis ära arva, et ta ootab, kuni sa talle lõpuks tagasi helistad. Ei-ei. Selleks ajaks on tal ammu juba mitu teist kohta läbi helistatud ja kaup kokku lepitud. Konkurente on meeletult!

TRIKK! Kas panid tähele, mitu korda ma selles tekstis kirjutasin lash lift? Ilmselt juba homme saan mitu kõne klientidelt, kes soovivad kiiremas korras ripsmeid koolutada, sest erialane tekst (sisaldab palju vajalikke mõisteid) upitab minu blogi teistest ettepoole ja nii jõuavad kliendid rutem minuni 😉

 

Salongijutud alustab

On 2. juuli ja sõidan Pärnust bussiga Tallinnasse.

Mõtlesin kirjutada, milline on elu salongis, mis tunne on seda runnida ja kuidas ma PEAAEGU mitte kunagi ei kahetse selle pidama hakkamist. Kindlasti tuleb teksti sees üsna kiiresti välja, kui vähe siin äris on glamuuri – kuidas sa ka ei pingutaks! Umbes sama lugu oli siis, kui ma enne salongindust rõivaid disainisin. Kangatolmu sees näidiseid näppides ja arvutiga silmi rikkudes võisid glamuurist vaid unistada. Sõbranna küsis minult tookord, mis tööd ma teen, et kas ma olen joonistaja? Ahjaa, Soome messile sai ka!

Miks ma seda blogi kirjutan? Ma arvan, et päris huvitav võib olla saada osa meie salongipäevast. Mida me salongis tegelikult teeme ja mõtleme. Tutvustan aeg-ajalt meeleldi ka enda tööpäeva, mis mõnikord võib tähendada vaid rannas ühe Facebook-i postituse tegemist, teisel päeval seinteküürimist ja kolmandal komandeeringut Pärnu-Tallinn marsruudil.

Alan Harper

Mina mõnikord FB-i postitust tegemas – pikk päev!

Mulle meeldib kirjutada ja ma ei tea Eestis ühtegi “salongipidamise blogi”. Mis seal salata, salongindus on mul kinnisideeks ja “Salongijutud” on minu peast välja tahtnud tulla juba kaua, sest ikka ja jälle on meil naljakaid ja õpetlikke juhtumisi. See on ehk isegi rohkem mu enda jaoks kui teistele. Kindlasti huvitab see blogi meie kliente, sest ka nendest tuleb juttu. Kindlasti on mõnel läbinägelikumal õigus, “et eks ta müügiedendamise pärast seda plära ajab”. Jah, igasugune blogi on hea meie lehe SEO-le (ka selle blogi olen ma täielikult täis taginud). Aga eelkõige ma kirjutan neid mõtteid, sest ma TAHAN. Ning kuna me teeme ilukoolitusi, siis tean, kui palju neid naisi on, kes päriselt unistavad enda salongi tegemisest. Ja ühtlasi on mul 5 aastaga kogunenud ka teadmisi, mida tahan jagada.

Loodetavasti saan ka teised tüdrukud siin oma mõtteid jagama!
Siin videoklipis on mu suur lemmik Alan Harper! Täpselt selline tunne on blogides minul ka 😉