Ripsmepikendustest 7 aastat hiljem

Sattusin sirvima 2006. aasta ”Annet”. Kogun artikleid ripsmete teemal, et olla peamiselt just ripsmetega tegeleva salongi omanikuna võimalikult palju teemaga kursis. Mõtlen kadedustundega 2006. aastale, kui tehnikud küsisid ripsmepikenduste paigaldamise eest 850 krooni (55 eurot). Ise maksin 2008. aastal, kui esmakordselt pikendused sain, ei vähem ega rohkem kui 1000 krooni (64 eurot). Tegin endale kalli sünnipäevakingi ja pole pikendustest loobunud tänapäevani (5 aastat ühtejutti!). Praegu saab pikendused peale 15-65 euro eest.

See selleks. 2006. aasta artikli järgi oli tegijaid veel käputäis, esimesed riisusid koore. “Anne” kirjutab, et paigaldati keskmiselt 30 karva silma kohta. See oli tõsiselt hea teenistus, kuna minul võtab 30 karva liimimine mõlemale silmale kokku aega maksimaalselt 30 minutit. Ka artiklis on välja toodud, et hooldus kestis 30 minutit. Kuna täna on igaühel vähemalt üks ripsmetehnikust tuttav, siis sellise teenusega enam ei konkureeri. Täna peame paigaldama vähemalt 100 karva silmale, olenevalt siis kliendi enda karvade kogusest. 60 karva on nagu ikka väga miinimum. Ütlen ka õpilastele, et kui alla 30 karva paigaldada, siis täishinda pole kena küsida veel. Panen  võrdluseks artiklis toodud foto ja ühe minu õpilase esimese koolituspäeva tulemuse 30 karvaga. Kolmas pilt on meie profi paigaldatud (täishinnaga) ripsmepikendused.

Ripsmepikendused Tallinna kesklinnas

Aastal 2006 pikendatud ripsmed. Detsembri “Anne”

Ripsmepikendused Tallinna kesklinnas

Õpilase tehtud ripsmepikendused

Ripsmepikendused Tallinna kesklinnas

Aastal 2013 profi paigaldatud ripsmepikendused

Hooldus maksis tollal 300 krooni (umbes 20 eurot), see hind on muutunud igas suunas. Ühest küljest küsivad vautšijad vaid 12 eurot, teisalt Tallinna kesklinna ripsmepikenduste salongid 20-27 eurot hoolduse eest.

Siis soovitati ka iga 4 kuu tagant pikendustest paus teha. Kuu aega hiljem võis jälle paigaldada. Päris hea teenistus, või mis? Tänapäeval ripsmepikendustes enam sellist vaenlast ei nähta ja on saadud aru, et korralikult paigaldades on kahju enda ripsmetele väike. Ei saa ka öelda, et täiesti olematu, aga ei midagi, mida kuu-kahega tagasi ei kasvataks.

Harjumatu on vaadata, et 2006. aastal kasutati alumiste ripsmete katmiseks paberteibi asemel hoopis toidukile. Mina õppisin ripsmeid paigaldama õnneks pärast seda. Ei kujuta isegi ette, kuidas see silmade alla kinnitati – silma sisse?!?

Ripsmepikendused toidukilega

Alumised ripsmed kaeti kunagi toidukilega. Suvi 2008 “Buduaar”

Mis oli veel teistmoodi, on nõelte ja heegelnõelte kasutamine. Paremas käes hoiti küll pintsette nagu ka täna, aga vasakus käes ripsmete eraldamiseks nõela. Ohtlik igatahes.

Ripsmepikenduste paigaldamine heegelnõelaga

Ripsmepikenduste paigaldamine heegelnõelaga

Kuna kauneid ripsmeid tahavad paljud, siis on tänaseks ka pakkujaid väga palju. Osades salongides töötavad ripsmeid paigaldavad neiud, kes pole koolitusel päevagi käinud. Juhataja on asja selgeks teinud, sest eelmine tehnik lahkus ootamatult kodusalongi tööle – nii jääb ju teenistus kõik enda kätte. Paljud ei jõua koolitusele, sest tööd on palju niigi. Ühel koolituse pooleli jätnud ja reaalselt ripsmepaigaldusi tegeval õpilasel avastasin aasta hiljem, et pikendused liimiti praktiliselt naha külge. Kuigi konspektis on kirjas, et minimaalselt  0,5-1 mm kaugusele nahast, et ei tekiks nahaärritust. Paljud näevad ripsmepikendustes hõlptulu teenimise võimalust. Saamata aru, et tegelikult võetakse endale üsna suur vastutus.

 

Rips-rips!

Kristina

Advertisements