UUS HOBI – KEHAKOORIJATE LUMMUSES

Kuna ma novembrist saadik salongis ise enam ripsmetööd ei tee, siis vajasin midagi põnevat selle asemele. Mitte, et ma kuidagi tegevusetuse küüsis vaevleks, aga lihtsalt vajasin midagi, mida saaks luua ja miks ka mitte müüa. Olen aru saanud, et mulle meeldib teha asju, mida on võimalik ka turustada, see on väljakutse – teha midagi, mis on vajalik ka teistele. Võib tunduda, et selline isetegemine on üle kolmekümneste naiste tunnusjoon (“Isetehtud – hästi tehtud” albumeid on Facebook otsast otsani täis), kuid ettevõtja minus on selleks liiga sügaval sees, et teha lihtsalt midagi kodukaunistuse või omatarbimise eesmärgil. Salong toimib edasi ning ka mind võib seal endiselt kohata.
Kolisin hiljuti maale, mitte küll liialt kaugele Tallinnast, aga siiski. See omakorda andis tõuke teha midagi “looduslähedast”.
Kuna salongis vajame maniküüri ja pediküüri jaoks pidevalt erinevaid koorijaid, siis leidsin ennast ühel hetkel valmistamast lausa 11 sorti kehakoorijat! Uurisin maad, mida teised on teinud ja püüdsin retsepte omalt poolt täiustada. Usun, et tulemus on seda väärt! Katsetasin kõiki ise ja andsin teistele testida. Näidised on ka salongis olemas (väikesed potsikud esireas, ilma sildita). Netist said tellitud parajad klaaspurgid ja linna eri otstest varutud õlid ning tootmine võis alata.

kehakoorijad

Kehakoorija igale maitsele – kõiki 11 sorti saab testida

Praeguseks hetkeks on tagasiside olnud ülimalt innustav jätkama oma uue “tootmisliiniga” ja ehk ka läbi rääkima Terviseametiga, et laiemalt tegutseda. Kodutootmist mõistagi pärsitakse ja “suveniiride” turustamist lubatakse vaid hooajaliselt. Esimesel päeval õnnestus lahti saada juba kuuest purgikesest, päeva lõpuks võisingi kodus uhkelt teatada, et olen šokolaadi ja sidruni omad läbi müünud ning see igaõhtune köögis mäkerdamine end ära tasunud (no tegelikult veel ei ole, sest raha sai projekti pandud alguses parajalt). “Suhtuks sa söögitegemisse ka sellise innuga…” oli tihtiesinev noot.

Nüüd ka kehakoorijatest. Tahtsin neile natuke ka välimust anda. Alguses plaanisin katta purgid rahvarõivaste mustriga. Kuid siis tekkis mõte märgistada pehmed koorijad kollase, parajad rohelise ja karmid punase roosiga ning Abakhanis oli just sobiv roosiline kangas nende juurde.

kehakoorijad

Kodune tootmine

Koorijate valmistamine on täiesti stressivaba tegevus, kuid lõpptulemuse saavutamine võtab siiski palju aega. Koguseid ei tee ju mitmeks kuuks ette – heal juhul ehk 4-5 potsikut ja kui need otsas, siis selle võrra juurde. Kõik purgid katsetan enne kaanetamist omal nahal ka, et konsistents mõnus oleks. Sellest ka mõned spaatlijäljed 🙂 Aeganõudev on ka purgikestele siltide meisterdamine – käsitsi kirjutan peale koostised jm. “Mütsikeste” ja etikettide vorpimiseks tegin kohe šablooni, et natukenegi protsessi kiirendada. Väike nõelumistöö ja roos on samuti etiketil.

kehakoorijate sildid

Kõige aeganõudvam osa – sildid

kehakoorijate sildid

Puhas käsitöö!

Erinevate sortide nimede valikul tahstin natuke originaalitseda, kuid kohati ebaõnnestusin. Kellel on paremaid ideid kehakoorijatele iseloomulike nimede valikul, siis kuulan huviga.
Nii võib minu tootevalikust leida:
(Kõiki koostisaineid ma siia ei kirjuta, nendega saab tutvuda salongis, etikettidel on need kirjas. )

“KAERA KAVALUS” – pehme koorija austajatele. Kavalus selles mõttes, et kaerast saab küll hea keskmise pudru, aga muuhulgas toimib ta ka väga edukalt pehme koorimisvahendina. Kaerajahu koorib väga õrnalt surnud naharakud. Veidi on lisatud ka pruuni suhkrut, et aidata kaeral ülesandega hakkama saada ning mandliõli niisutuseks. Sidrunimahla pressisin sidrunist ka täitsa ise. Segu sai pigem vedel, kuid see-eest katab mõnusalt ja kiiresti. Mõnusa lõhna annab juurde nahka tervendav aloe vera, mida õnnestus leida geeli kujul. Kehakoorijate valmistamise käigus tutvusin nii paljude uute õlide ja muude koostisainetega, et ainuüksi see on kulutatud aega väärt.

Kehakoorija "Kaera kavalus"

Kehakoorija “Kaera kavalus”

“šOKOLAADI POMM” – täiesti paras koorija. Segatud kokku põhiliselt kakaopulbri, suhkru ja oliiviõli baasil. No igatahes tõsine lõhnapomm ja on suur oht seda nahka pista! Nimetuse panin ausalt öeldes suurest armastusest mu koera Pommi vastu 🙂 Nii nagu Pomm on saanud siin külaelanike poolt suure tähelepanu osaliseks, on ka tema šokolaadist nimekaim üks popimaid.

Kehakoorija "šokolaadi pomm"

Kehakoorija “šokolaadi pomm”

“ROHELISE TEE VÄRSKUS” – karm koorija. Algselt pidi nimeks saama Mojito, sest välimus meenutas seda. Kuna aga reaalselt sel alkoholiga pistmist polnud, tuli panna ausam nimi. Kasutasin koorijana nii suhkrut kui ka jahvatamata gunpowder teed. See teeb temast karmima koorija ja annab põneva välimuse. Kuna armastan teed juua sidruniga, siis sai ka sinna retsepti seda pisut pigistatud. Niisutajateks mandli- ja oliiviõli. Selle kohta pahvatas testgrupi komisjoni esinaine (minu õde), et ” mine või uuesti selle Mojitoga pesema, ma lähen praegu ja söön selle ära!” Vot nii hea.

Kehakoorija "Rohelise tee värskus"

Kehakoorija “Rohelise tee värskus”

“ESPRESSO MEELITUS” – paras koorija. Suhteliselt lihtsa sisuga klassikaline kohvikoorija – surnud naharakke eemaldavaks elemendiks on meresool ja värskelt jahvatatud espressooad. Ma suurem asi kohvijooja ei ole, aga ubade jahvatamine paitab küll mu lõhnameeli. Kohvi mõjub antioksüdandina, mesi pehmendab nahka ja oliiviõli niisutab. Lihtne.

Kehakoorija "Espresso meelitus"

Kehakoorija “Espresso meelitus”

“ESPRESSO ÄRATUS” – pehme koorija. Sisu on mõnusalt kreemjas, suhkruterad koorivad nahka õrnalt. Lisasin siia nahka toitvat shea võid, samuti kakaovõid, et nahka pärast koorimist pehmendada. Võrratu lõhn!

Kehakoorija "Espresso värskus"

Kehakoorija “Espresso värskus”

“KOOKOSE-ESPRESSO MÕNU” – paras koorija. Selle valmistamisest tahtsin peaaegu loobuda, sest ei suutnud selle sisu kuidagi siduda. Kuidagi pudenev tundus see. Püüdsin küll pidevalt mett lisades aineid omavahel liita, kuid tulutult. Sulatasin kookosõli lootuses, et see tahenedes kõik omavahel seob – seda kulus palju enne, kui toimima hakkas. See-eest sai lõhn võrratu. Siia sisse segasin kõik, mis mulle ihaldusväärsena tundus – espresso, kookoshelbed, kookosekreem (ei teadnudki, et selline asi olemas), kookosõli.

Kehakoorija "Kookose-espresso mõnu"

Kehakoorija “Kookose-espresso mõnu”

“KOOKOSE-MEE VALLATUS” – paras koorija. Tegin selle koorija ühe sarnase baasil, mida ise kunagi kasutasin ja millest vaimustuses olin. Sai selline täiesti aus ja lihtne kehakoorija, milles suhkur koorib ja mesi ning oliiviõli niisutavad.

Kehakoorija "Kookose-mee vallatus"

Kehakoorija “Kookose-mee vallatus”

“KOOKOSE PLAHVATUS” – paras koorija. Kõik, mis vähegi “kookos”, sai siia sisse pandud: kookoshelbed, kookoskreem, kookosõli. Alguses ehmatasin ära, sest suhkrut, kookosekreemi ja -õli segades muutus kõik korraks pudruks. Kuid veidi aja pärast kookosõli tahenes ja muutus mõnusaks koospüsivaks massiks, mis mõjub nagu “professionaalne” koorija. Nina purki toppides kohe lõhnast sotti ei saa, kuid sellega koorides tuleb ka lõhn.

Kehakoorija "Kookose plahvatus"

Kehakoorija “Kookose plahvatus”

“ROOSI AHVATLUS” – see on tõsiselt karm koorija, sest on tehtud suurte meresoola tükkidega. Jahvatatud roosiõied mõjuvad purgis ahvatlevalt, juures on ka kerge roosilõhn.  Et soola rohkem siduda, lisasin niisutavat mett ja kookosõli (sellest ka kerge “rasvakiht”).

Kehakoorija "Roosi ahvatlus"

Kehakoorija “Roosi ahvatlus”

“SIDRUNI SÄHVATUS” – paras koorija. See tuli tänu shea ja kakaovõile selline mõnus tahke. Kõikidele tahketele koorijatele sain kosmeetikapoest puuspaatlid, mille kinnitasin kummi vahel purgi külge – siis jäävad küünealused puhtaks. Koorija on oma nime väärt – värske sidrunimahl annab tõelise sidruni lõhna. Selle üle olen uhke. Väike äpardus juhtus ka seda koorijat tehes – tahkeid võisid sulatades suutsin korraks isegi leegi üles saada. Puistasin sisse ka lavendliõisi – lõhna nad ei anna, küll aga näevad kollase sees efektsed välja.

Kehakoorija "Sidruni sähvatus"

Kehakoorija “Sidruni sähvatus”

“PIPARMÜNDI VÄRSKUS” – tänu kaerajahule sai sellest mõnusalt pehme koorija. Piparmünt lööb nina puhtaks ning on ehe – otse teepurgist käte vahel “riivitud”. Muu koostis on etiketil.

Kehakoorija "Piparmündi maius"

Kehakoorija “Piparmündi maius”

Hetkel on kehakoorijaid ostetud põhiliselt kingituseks – eriti ideaalne saunaskäijaile. Hinnad kirjutasin meelega õrnalt hariliku pliiatsiga, et oleks võimalik ära kustutada.

Ahjaa, kes veel ei tea, siis kehakoorijat on hea määrida niiskele nahale, ringjate liigutustega. Edasi võib sellega minna istuma sauna, et kõik hea imenduks. Võib ka minuti möödudes duši all maha pesta. Nahk saab koorijate abil uuendatud ja niisutajate-pehmendajate abil niisutatud-pehmendatud-toidetud.

Paari päeva eest koeraga jalutades sain naabritelt muuhulgas teada, et kõrvalasuvas mõisahoones käib kosmeetika tootmine. Kas ka midagi minu jaoks?

Minu lumine inspiratsiooniallikas

Minu lumine inspiratsiooniallikas

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s