Kuidas me Angeelikaga esimest korda ripsmeid keemiliselt koolutasime

Keemiliselt koolutatud ripsmed

Keemiliselt koolutatud ripsmed

Keemilise koolutamise puhul on väga oluline omada õigeid vahendeid. Minu esimese koolutusvedelike komplekt vedas mind korduvalt alt. Kuna töötasime Angeelikaga ühes majas, siis leppisime ühel päeval kokku, et teeme lõunapausil talle kaardus ripsmed. Plaan oli ülimalt optimistlik, kuna tema tookordne tööandja mõõtis lõunalkäike stopperiga. Puhastasime ripsmed ja alustasin kleepuvate rullide paigaldamist tema ripsmetele. Kuna rullid polnud piisavalt kleepuvad, siis ei jäänud ripsmed nende külge. Panin juurde liimi, ohtralt liimi. Veel liimi. Seejärel ladusin peale ripsmeid pehmendavat vahendit ning siis koolutavat vedelikku. Ootasime. Mõjuaeg möödas, tunne kinnitas sees, et hakkab looma. Aeg eemaldada vedelikud ja rullid. Rulle õrnalt märja vatitikuga paitades midagi ei sündinud. Lõunapausi aeg sai juba läbi. Lasime käiku plaani B ja hakkasime pingsalt nuputama, mis mõjuvatel põhjustel Angeelika tööle võiks hilineda. Kuna Anx viibis siiski “arstil”, siis hingasime vabamalt ja niisutasime rullid lõpuks ripsmetelt lahti. Liim, mis pidanuks jääma rulli külge, mõjus tema ripsmetel nagu värskelt mahasadanud lumi. Muserdatud lumehelbeke naasis tööle, sooja veega sulasid helbekesed hiljem ripsmetelt. Õhtul sain kõne, et “Jäid ikka kaardus!”. Põnev 🙂
Nüüd, aegu hiljem, tegime protseduuri uute vahenditega taas läbi. Aega võttis, aga asja sai ka. Pildid enne ja pärast. Pildid “Pärast” on koos keemilise värvimisega (sest koolutamine teeb ripsmed veidi heledamaks).
Vahepeal jõudis Angeelika ise ka blogida juba meie viimasest korrast, loe seda ka: http://iluelu.blogspot.com/2011/11/ripsmete-keemiline-varvimine-ja.html

Advertisements